Arvutusmetoodika
SoWhichOne võrdleb matemaatiliste mudelite abil sama sõitu, energiavajadust, ajavahemikku, kasutuskordade arvu või tootekogust. Algsed väärtused on näited. Sisesta oma olukorrale vastavad andmed ja vaata, kuidas eeldused tulemust mõjutavad.
Kuidas tulemust lugeda?
Rahaline sääst on suurema ja väiksema võrreldava kulu vahe. Kui kulud on erinevad ja kumbki pole negatiivne, jagame vahe suurema kuluga ja korrutame sajaga. Pakendivõrdluses lähtume säästuprotsendi arvutamisel ühikuhindadest. Nullkulu on positiivsest kulust 100% väiksem. Võrdsete kulude korral kuvame viigi. Kui netokulu on negatiivne, kuvame üksnes rahalise vahe. Arvutustes kasutame ümardamata väärtusi.
Tasuvuspunkt näitab, millise sisendi või aja juures on mudelis kulud võrdsed. Täiskordades esitatud piir võib tähendada esimest kasutuskorda, mil ostmine juba maksab vähem. Mõne stsenaariumi puhul kulud ei võrdsustu või on alati võrdsed. Tegelikud hinnad, kasutus ja tingimused võivad muutuda. Lisaks kulule arvesta näiteks töökindluse, mugavuse ja võrdlusest välja jäänud kuludega.
Ühikud, valuuta ja hinnad
Transpordiarvutustes kasutame kilomeetreid ja kulu 100 km kohta. Üks miil on 1,609344 km, üks USA gallon 3,785411784 liitrit ja üks Briti gallon 4,54609 liitrit. Vedelkütuse kulu liitrites 100 km kohta = 100 × liitrit galloni kohta ÷ (1,609344 × miili galloni kohta). Gallonihind = liitrihind × liitrit galloni kohta. Pistikhübriidi vedelkütuse kulu ja CNG massikulu kuvatakse 100 km või 100 miili kohta. Elektrikulu ja sõidukulu kuvatakse 100 km või ühe miili kohta.
Sisesta kõik summad samas valuutas. Valuutavalik muudab tähist ja kuvavormingut. Vahetuskurssi ei rakendata. Sisesta elektrihind kilovatt-tunni kohta koos kohaldatavate maksude ja tarbimispõhise võrgutasuga. Püsitasud jäävad võrdlusest välja.
Autode sõidukulu võrdlus
Vali mõlema auto jõuallikas ja sisesta ühine sõiduvahemaa. Elektriautol sisesta aku energiakulu ühikus kWh / 100 km. Vedelkütuse kulu sisesta liitrites ja CNG kulu kilogrammides 100 km kohta. Sisesta vastavalt liitri- või kilogrammihind. Pistikhübriidil sisesta nii kütuse- kui ka elektrikulu kogu sõidu keskmisena. Mõlemale laaditavale autole kehtivad sama elektrihind ja laadimiskadu. Näites on laadimiskadu 0%.
Kütusekulu rahas ühe kilomeetri kohta = kütusekogus 100 km kohta × kütusehind ÷ 100. Võrgust ostetav elekter ühe kilomeetri kohta = aku energiakulu 100 km kohta ÷ [100 × (1 − laadimiskadu % ÷ 100)]. Ühe kilomeetri kulu on kütusekulu rahas ja võrgust ostetud elektri maksumuse summa, arvestades auto jõuallikat. Korruta see sõiduvahemaa või valikulise aastase läbisõiduga.
Võrdse sõidukulu elektrihind = (B kütusekulu rahas kilomeetri kohta − A kütusekulu rahas kilomeetri kohta) ÷ (A võrgust ostetud kWh kilomeetri kohta − B võrgust ostetud kWh kilomeetri kohta). Kui vähemalt üks auto on laaditav, kuvame lõpliku null- või positiivse hinna, kui see leidub. Võrdse elektrikulu korral on kogukulu kas kõigi hindade korral sama või ei võrdsustu kunagi, olenevalt kütusekulust. Negatiivne hind jääb mudelist välja. Kahe üksnes kütusel sõitva auto puhul elektrihinna tasuvuspunkti ei arvutata. Nullvahemaa korral on mõlema sõidu kogukulu null, kuid tasuvuspunkt kirjeldab kilomeetrikulu.
Arvestame kütuse ja elektri maksumust. Teemaksud, parkimine ja muud marsruudiga seotud kulud jäävad välja. Samuti jäävad välja ostuhind, väärtuse langus, hooldus, kindlustus, finantseerimine ja muud omamiskulud. Tegelikku tarbimist mõjutavad muu hulgas temperatuur, kiirus ja sõidustiil.
Laadimine kodus vs laadimisjaamas
Sisesta kodu ja laadimisjaama elektrihind kilovatt-tunni kohta ning kummagi laadimiskadu. Näites on kadu kodus 10% ja laadimisjaamas 5%. Sisesta kas akusse vajalik energia kilovatt-tundides või sõiduvahemaa ja aku energiakulu ühikus kWh / 100 km. Vahemaa järgi arvutades on aku energiavajadus = vahemaa kilomeetrites × energiakulu ÷ 100.
Kummagi laadimiskoha hind akusse jõudva kilovatt-tunni kohta = elektrihind ÷ (1 − laadimiskadu % ÷ 100). Kogukulu = aku energiavajadus × see hind. Vahemaaühiku kulu saame, kui korrutame selle hinna aku energiakuluga vahemaaühiku kohta. Aastavõrdlus kasutab aastast läbisõitu (näites 15 000 km) ka siis, kui põhivõrdlus käib energiakoguse järgi. Laadimisjaotuse kulu on koduse laadimise kogukulu korrutatuna koduse osakaaluga, millele lisandub jaamas laadimise kogukulu korrutatuna ülejäänud osakaaluga. Osakaal käib akusse jõudva energia kohta.
Positiivse energiavajaduse korral on kulud võrdsed, kui akusse jõudva kilovatt-tunni hind on mõlemas kohas sama. Kui energiavajadus on null, on mõlemad kogukulud null. Kalkulaator kuvab hinnad ja kulud, eraldi tasuvushinda ei arvuta. Seadmed, paigaldus, laadimise alustamistasu, kuutasud, parkimine ja laadija hõivamise tasu jäävad välja. Tegelik kadu sõltub laadijast, autost ja tingimustest.
Soojuspump vs otseelektriküte
Sisesta vajalik soojusenergia kilovatt-tundides, soojuspumba soojustegur (COP või hooajaline SCOP) ja elektrihind. Soojustegur on väljastatud soojuse ja kasutatud elektri suhe. Otseelektrikütte kasuteguriks arvestame 100%. Võid sisestada eraldi otseelektrikütte hinna ja aastase soojusvajaduse. Tühja välja puhul kasutame vastavalt soojuspumba elektrihinda ja põhivõrdluse soojusvajadust.
Soojuspumba elektrikulu = vajalik soojusenergia ÷ soojustegur. Otseelektrikütte elektrikulu = vajalik soojusenergia. Korrutame kummagi energiakulu selle elektrihinnaga. Aastakulu jaoks kasutame samas valemis aastast soojusvajadust. Positiivse soojusvajaduse korral on kulud võrdsed, kui soojuspumba elektrihind jagatuna soojusteguriga võrdub otseelektrikütte elektrihinnaga. Nullvajaduse korral on mõlemad kulud null. Kalkulaator võrdleb kasutuskulu ega arvuta seadme tasuvusaega.
Seadme ost, paigaldus, hooldus, finantseerimine ja eluiga jäävad välja. Aastahinnangus kasuta hooajalist soojustegurit. Tegelikku tõhusust mõjutavad muu hulgas välisõhu ja küttevee temperatuur, sulatustsüklid ning lisaküte.
Vana vs energiasäästlik seade
Sisesta kummagi seadme aastane elektritarbimine kilovatt-tundides, elektrihind, uue seadme ostuhind ja võrdlusperiood täisaastates. Vana seade on juba olemas. Selle kogukulu = aastane elektritarbimine × elektrihind × aastad. Uue seadme puhul lisame samal viisil arvutatud elektrikulule ostuhinna.
Aastane sääst = (vana seadme aastane elektritarbimine − uue seadme aastane elektritarbimine) × elektrihind. Kui sääst on positiivne, on tasuvusaeg aastates ostuhind jagatuna aastasäästuga. Kuvame selle ka siis, kui see ületab võrdlusperioodi. Tasuta asendus tasub end kohe ära, kui kasutuskulu väheneb. Kui ostukulu puudub ja kasutuskulud on võrdsed, on kogukulud kogu aeg võrdsed. Võrdse või suurema kasutuskuluga ostetud seade end energiasäästuga ära ei tasu. Ka tasuta asendus ei anna tasuvusaega, kui seda on kallim kasutada.
Graafik näitab kogukulu valitud aastatel. Elektrihind ja tarbimine püsivad arvutuses samad. Remont, edasimüügiväärtus, finantseerimine ja erinev eluiga jäävad välja. Kui energiamärgis näitab tarbimist tsükli kohta, korruta see eeldatava aastase tsüklite arvuga.
Ostmine vs rentimine
Sisesta ostuhind, võrdlusperioodi hoolduskulud kokku, valikuline edasimüügihind (vaikimisi null), rendihind ühe korra või perioodi kohta ning täisarvuna kordade või perioodide arv. Kasuta kogu võrdluses sama rendiühikut, näiteks päeva või töökorda.
Omamise netokulu = ostuhind + hoolduskulud − edasimüügihind. Rendikulu = rendihind × kordade või perioodide arv. Kasuta sama stsenaariumi kulusid. Kalkulaator ei lisa automaatselt finantseerimist, kindlustust, hoiustamist, tarnet, tagatisraha ega muid tasusid. Hoolduskulu ja edasimüügihind on mudelis fikseeritud ning tulevasi summasid ei diskonteerita.
Kui omamise netokulu ja rendihind on positiivsed, jagame netokulu rendihinnaga ja ümardame üles esimese täiskorrani, mil ostmine maksab sama palju või vähem. Kui rent on tasuta ja omamine maksab, tasuvuspunkti pole. Kui omamise netokulu on null või negatiivne, on ostmine algusest peale sama soodne või soodsam. Kui mõlemad kulud on null, jäävad need võrdseks igal kasutuskorral. Negatiivne netokulu tähendab, et eeldatav edasimüügihind ületab ostu- ja hoolduskulusid. Väga väikese positiivse rendihinna korral võib tasuvuspunkt ületada vahemiku, milles saab täiskordade arvu usaldusväärselt arvutada.
Võrdle pakendite hindu
Korruta ühe pakendi kogus pakendite arvuga. Teisendame massi kilogrammideks ja mahu liitriteks. Grammid ja milliliitrid korrutame 0,001-ga, naelad 0,45359237-ga ja massiuntsid suhtega 0,45359237 ÷ 16. USA vedelikuuntsid korrutame 0,0295735295625-ga ja Briti vedelikuuntsid 0,0284130625-ga. Tükke arvestame täisarvuna. Mõlema toote ühikud peavad kirjeldama sama liiki kogust.
Ostusumma enne soodustust = pakendi hind × pakendite arv. Protsendilise allahindluse korral korrutame summa teguriga (1 − allahindlus ÷ 100). Kindla summa lahutame kogu ostusummast üks kord ning see ei tohi ostusummat ületada. Kummalegi tootele saab määrata ühe allahindluse liigi. Tühi allahindluse väli tähendab nulli. Hind võib olla null ja soodustus 100%. Pakendi kogus ja pakendite arv peavad olema positiivsed.
Ühikuhind = ostusumma pärast allahindlust ÷ samasse ühikusse teisendatud ostukogus. Ühikuhindade vahe on kõrgem hind miinus madalam. Säästuprotsent = hinnavahe ÷ kõrgem ühikuhind × 100. Võrdsete ühikuhindade korral on tulemus viik. Sama koguse säästu leidmiseks korrutame ühikuhindade vahe kahest ostukogusest väiksemaga. Eeldame, et ühikuhind kehtib ka osalise pakendi korral. Ostusummad lähtuvad sisestatud pakendite arvust.
Sisesta hinnad samas valuutas koos kohaldatavate maksudega. Sama toote pakendid on võrdluses sama hinnaga. Tarne- ja panditasu jäävad välja. Arvutame ümardamata väärtustega. Kuvamisel ümardame raha valuuta täpsuseni (alla 0,01 puhul kuvame lisakohti), protsendid ühe kümnendkohani ja kogused kuni kahe kümnendkohani. Väga väikeste koguste puhul kuvame lisakohti. Kuvatud ühikuhinnad võivad olla samad ka siis, kui täpsed hinnad erinevad.